Kas sinust saab vaene pensionär?

Indeks iseloomustab Balti riigi elanike pensionivalmidust nelja põhilise parameetri järgi, milleks on pensionialane teadlikkus, usaldus pensionisüsteemi vastu, inimeste tegelik käitumine ja kindlustunne tulevase pensioni suhtes. Eesti pensionivalmiduse indeks (skaalal 0 kuni 100) ulatus 36ni, Leedus ja Lätis oli see vastavalt 33 ja 29. Vaatamata Eesti parimale tulemusele ilmnes 2400 eraisikut hõlmanud uuringus, et pea 50 protsenti Eesti elanikest võivad langeda pensionieas allapoole vaesusepiiri ehk saada pensioni alla 60 protsendi riigi keskmisest palgast. Palgastatistika kohaselt elas 2013. aastal suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 358 eurot ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 205. 

Pensioniaja kindlustamise otsused lükatakse edasi

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul näitavad prognoosid, et riiklik pension ja II pensionisammas tagavad eraisikutele 40 protsenti pensionieelsest sissetulekust. "Täiendav ehk III pensionisammas, mis tõstaks pensioni asendusmäära 65 protsendile pensionieelsest sissetulekust ja tagaks kodanikele väärilisema pensioni, on jäetud igaühe enda vastutada," märkis ta. "Inimesed küll tunnevad vajadust oma pensioniiga kindlustada, kuid erinevatel põhjustel lükatakse sellega seotud konkreetsed otsused edasi."

Üks edasilükkamise põhjuseid peitub Holsti sõnul kindlasti selles, et rahaasjades ei osata teha pikaajalisi plaane ning teisalt usaldatakse vähe olemasolevat süsteemi. "Need tegurid koos kiiresti vananeva elanikkonnaga pingestavad ühe rohkem riigieelarvet ja sotsiaalsüsteemi. Tõsi, kohe homme ei juhtu midagi, aga pikemas perspektiivis suureneb probleem iga aastaga,“ märkis Holst.

Iga teine pensionär saab loota ainuüksi riiklikule pensionile

Suurema tõenäosusega satuvad pensionieas keerulisse majanduslikku olukorda madalama hariduse ja sissetulekuga inimesed, kellel on reeglina pensionini vähem aega. Kõrgema haridustaseme ja tööalase kogemuse kasvuga suureneb tõenäosus elada pensionieas majanduslikult kindlamalt. Vaesuseohtu langemise põhjustajaks on ka meie kaasmaalaste vähene teadlikkus tulevase pensioni suurusest ja liigne lootus lisatulu saamisele, mis uuringu järgi realiseerub harva. Nii loodavad näiteks Eesti elanikud saada pensionieas lisatulu töö jätkamisest, oma ärist, kinnisvara ja muu vara müügist. Tegelikkuses peab aga iga teine Eesti pensionär toime tulema ainult riikliku pensioniga.